Kuidas elektritransport võtab üle kaubanduse logistika?

Onnineni emafirma K Group on seadnud veelgi ambitsioonikamad eesmärgid ‒ muutuda 2025. aastaks süsinikuneutraalseks ja 2030. aastaks heitmevabaks ettevõtteks. Lähim eesmärk võimaldab emissioone tasakaalustada muude keskkonnaprojektidega, kuid seitsme aasta pärast peavad Onnineni teenused ja sisemised protsessid olema korraldatud nii, et need ei tekitaks atmosfääri täiendavaid kasvuhoonegaase.
„Suur pilt on see, et kogu arenenud maailm läheb roheliste lahenduste peale ja pööre tuleb nagunii. Kesko kontserni jätkusuutlikkuse programm näeb ette nii seda, mismoodi ise toimime ja kuidas toetame ühiskonda, kui ka selleni jõudmiseks vajalikke samme,‟ ütleb Onnineni tegevdirektor Peeter Matt.

Elektriautode kasutuselevõtt on lahenduse üks osa, aga see toob kaasa rea täiendavaid väljakutseid.

Elektriautode kasutuselevõtt on lahenduse üks osa, aga see toob kaasa rea täiendavaid väljakutseid. Nende ületamisele mõtleb Onninen juba praegu, analüüsides katsetajate kogemusi ja viies ellu pilootprojekte Soomes Helsingi piirkonnas.

Tavapäraselt pole Onninenil Eestis ega Soomes enda transpordivahendeid vedude jaoks. Logistika korraldatakse partnerite vahenditega, mis võivad olla Onnineni värvides. Erandiks on Helsingi piirkonnas ringlev 26tonnine elektriline veoauto MAN TGM 26.360 E, millega viiakse läbi heitmevaba kaubaveo pilootprojekti alates 2020. aasta sügisest. Sarnane sõiduk soetati ka emafirma Kesko toidukaupluste keti harule, millel on lisaks jahutusseade. Mõlemad toimetavad pealinna piirkonnas ning esimesed kogemused ja õppetunnid on kätte saadud.

„Siiani oleme saanud ainult positiivset tagasisidet. Tänapäeval pole enam midagi kummalist selles, kui lepingute läbirääkimistel on kliendi tingimuste seas keskkonnasõbralik transport. Elektrilised veokid võimaldavad klientidel täita ka enda kliimaeesmärke. Lisaks on positiivset tagasisidet linnakodanikelt, kellele meeldib elektrimootoriga kaasnev vaikus,‟ selgitab Kesko ehitus- ja tehnoloogiakaubanduse divisjoni haldusdirektor Simo Halkosaari.
Peale heitmete vähendamise, klientide keskkonnaeesmärkide täitmise ja opereerimise vaikuse toob Halkosaari välja ka madalamad opereerimiskulud „tankimise‟ arvelt ja elektriveoki samaväärse kiiruse hoidmise sõiduautode liiklusega linnaliikluses.

Samas on elektritranspordile üleminekul antud pilootprojekti kogemusest lähtudes veel mõningaid väljakutseid ‒ algne investeering elektriveoautosse on märkimisväärselt suurem, mudelite valik väiksem, pikad tarneajad, väljaarendamata hooldusvõrgustik ning praegusel ajal sobivus vaid vedudeks lühematel distantsidel.

Eestis viib analoogset üleminekut läbi transpordi- ja kullerteenuseid pakkuv DPD, mis on praeguseks vahetanud kümnendiku oma transpordipargist elektriliste kaubikute vastu. DPD tegevjuht Remo Kirss tunnistab, et mõnda väljakutset pelgas ettevõte asjata ja teisega ei osanud jällegi alguses arvestada.
„Keskmine kuller on väga autoteadlik ja kui seni olime keskendunud sisepõlemismootoriga sõidukitele, siis arvasime, et inimesed pole harjunud. Tegelikult võtsid kullerid elektrikaubikud väga hästi vastu. Esiteks pole vaja enam käike vahetada ja kokkuvõttes on elektrikaubikute baasvarustus palju paremal tasemel kui diiselkaubikutel. Pärast seda, kui kullersektor koroonapandeemias räsida sai, on kulleri töö mugavamaks tegemine väga oluline,‟ selgitab Remo Kirss.

Tema sõnul on veelgi olulisem, et praeguste diiselkütuse hindadega on elektrikaubiku kogukulu samal tasemel, mis diiselkaubikuga töötamine. Seega pole ka ühtki majanduslikku argumenti, miks linnapiirkonnas peaks diiselmootoriga transpordivahendeid kasutama.

Tema sõnul on veelgi olulisem, et praeguste diiselkütuse hindadega on elektrikaubiku kogukulu samal tasemel, mis diiselkaubikuga töötamine. Seega pole ka ühtki majanduslikku argumenti, miks linnapiirkonnas peaks diiselmootoriga transpordivahendeid kasutama.

Miks on jutt linnapiirkonnast? Esimesena toovad nii DPD juht Remo Kirss kui Kesko ehitus- ja tehnoloogiakaubanduse haldusdirektor Simo Halkosaari välja, et elektrijõul on veovahendite sõiduulatus linnadevaheliseks ja maapiirkonnas liiklemiseks ebapiisav. Optimaalseks tasuvuseks peavad masinad olema pidevalt koormatud, samuti ei saa päevasel tööajal liikluses vahelaadimistega arvestada. Vähemalt mitte sellise laadimistaristuga, mis ei võimalda näiteks veerand tunniga sadade kilomeetrite jagu sõiduulatuseks vajalikku energiat lisada. DPD on isegi investeerinud Tallinnas elektritranspordi kasutuselevõtu alguses kahe kiirlaadijaga laadimispunktidesse, kuid iga selline laadija maksis samapalju kui terve diiselkaubik.

Kaubikute ja veokite sõiduulatuse, hooldusvõrgu ja mudelite vähese valiku probleemi lahendavad autotootjad vastavalt tehnoloogia laiemale kasutuselevõtule seda rohkem, mida lähemale jõuavad heitgaasidega sõidukite tootmist piiravad tähtajad.

Simo Halkosaari sõnul pole nullemissiooni saavutamise ainsaks vahendiks teistsuguste sõidukite ost, vaid ka protsessijuhtimise arendamine, et suurendada logistika tõhusust ja vähendada sõidukilomeetreid.

Samas peamine mure, mis Eestis elektritranspordi kasutuselevõtuga kaasneb, on elektrivõrkude vähene võimsus. „Kümme aastat tagasi ehitatud hoone elektrivõrk ei pea vastu sellisele vajadusele. Kui võtta arvesse, et tahame jõuliselt lisada elektriautosid ja mitte piirduda paarikümnega, siis peaksime märkimisväärselt ampreid juurde ostma, ja see on väga kallis,‟ selgitab Remo Kirss. Seetõttu hakkas DPD ehitama Jürisse endale ise alajaama, et minna madalpinge pealt keskpingele üle, mis toob kaasa paarisajatuhandelise investeeringu. „Selliste väljakutsetega, kui hakkame elektritransporti ja ettevõtete automatiseerimist jõuliselt laiendama, tuleb lihtsalt arvestada. Eriti kui hakata uusi hooneid planeerima,‟ sõnab Remo Kirss.

*Peamine õppetund DPD jaoks oli vajadus leida hea partner, kes valdab mitte ainult elektrisõidukite teemat, vaid kogu energeetika taristu arendamist. Sealhulgas hoonete dünaamilise elektritarbimise teemat. *

Peamine õppetund DPD jaoks oli vajadus leida hea partner, kes valdab mitte ainult elektrisõidukite teemat, vaid kogu energeetika taristu arendamist. Sealhulgas hoonete dünaamilise elektritarbimise teemat.

Jätkusuutliku majandamise ootus hakkab lähiaastatel üha rohkem levima, jõudes ühel hetkel ka hangetesse välistava asjaoluna. Peeter Matt kinnitab, et ka Onninen eelistab partnereid, kes toimetavad roheliste lahendustega. Samas on Onnineni elektrivaldkonna spetsialistid valmis pakkuma tuge elektritranspordi kasutuselevõtul tõhusate ja kvaliteetsete autolaadijate, kaablite, kilbikomponentide ja kõige muu vajalikuga.