Milline on säästlik, keskkonnasõbralik ja mugav kütmine?

03.03.2022 22:00
Suurima osa hoonete ülalpidamiskulust moodustab meie kliimas ruumide kütmine. Seetõttu jääb iga ehitise püstitamise või renoveerimise oluliseks väljakutseks säästliku ja mugava küttesüsteemi rajamine. Arvestades tehnoloogia arengut ning kliimaeesmärke pole autonoomse kütte tagamisel lähikümnendil soojuspumpadele tõsiseltvõetavat alternatiivi.

Soojuspumpasid on kõige lihtsam võrrelda tavalise elektriküttega. Kui tüüpiline elektriradiaator annab ühe kilovatt-tunni tarbimisel umbes sama hulga soojusenergiat, siis soojuspump suudab samast kogusest elektrienergiast toota 3-5 korda rohkem soojusenergiat. Kuna soojuspumpade tehnoloogia kasutab kütmisel lisaks elektrienergiale välisõhu või maa soojust, jääb selle soojustegur alati mitu korda kõrgemaks mistahes fossiil- või tahkekütuse katelde omast.

Kui tüüpiline elektriradiaator annab ühe kilovatt-tunni tarbimisel umbes sama hulga soojusenergiat, siis soojuspump suudab samast kogusest elektrienergiast toota 3-5 korda rohkem soojusenergiat

Sõltuvalt tarbitud elektrienergia tootmisviisist saab soojuspumbaga kütmine olla ka põhimõtteliselt heitmevaba. Päikese, tuule- või hüdroenergiaga töötav soojuspump ei tossa. Arvestades vajadust säästlikuma ja loodussõbralikuma energeetika järele, milleks on seatud ka Euroopa kliimapoliitika eesmärgid, polegi lähiaastatel näha paremat lahendust renoveeritavate või uute ehitiste autonoomse kütte korraldamiseks. Tänapäeva soojuspumpadega saab suvel ka väga efektiivselt jahutada hoonet, kusjuures uute A-energiaklassi hoonete jahutusvajadus võib olla üsna märkimisväärne.

Sõltuvalt tarbitud elektrienergia tootmisviisist saab soojuspumbaga kütmine olla ka põhimõtteliselt heitmevaba

Soojuspumpadel on lisaks veel üks oluline eelis - need teevad kasutaja elu äärmiselt mugavaks. Peensusteni programmeeritavad ja kaugjuhitavad seadmed võimaldavad vajadusel küttesüsteemi juhtimist ning jälgimist sõltumata asukohast. Tegelikkuses ei pruugi korralikult seadistatud soojuspumba omanik sellest kuude kaupa midagi teada.

Kõigi nende eeliste rakendumiseks tuleb siiski silmas pidada mitmeid soojuspumpade tehnoloogilisi omadusi, et valida köetavale ruumile õige mudel, see korrektselt paigaldada ning seadistada võimalikult suure kasuteguriga töötamiseks. Mõnikord võib isegi öelda, et suures pildis ei määra energiakulu ainuüksi seadme soojustegur, kuna on terve hulk asjaolusid, mis võivad soojustegurit suurel määral mõjutada. Kui neid faktoreid ei arvestata, võib loodetud kasu jääda väiksemaks, sellest tulenevalt peaksid soojuspumpade müüjad ka teavitama kliente.

Esiteks tuleb täpselt kaardistada hoone küttevajadus ning sobiva võimsusega seadet valides pigem pisut üledimensioneerida. Näiteks õhk-vesi tüüpi soojuspumpadel võib see üledimensioneerimise vajadus, võrreldes muud tüüpi katlaga, olla isegi kuni 30%. Üks suurimaid vigu on paigaldada vajalikust mõnevõrra väiksema võimsusega soojuspump, lootuses, et küll see ikka kuidagi välja veab. Kui pumba küttevõimsus on +7-kraadise välis temperatuuri juures näiteks 6kw kilovatti, siis -7 kraadi juures võib sama pump anda märgatavalt vähem kilovatte, (oleneb muidugi tootjast), soojusenergiat, kuigi külmema ilmaga on hoone küttevajadus hoopiski suurem. See on ka üks soojuspumpade ühine joon, et temperatuuri langedes langeb ka soojusvõimsus kui ka kasutegur. Väiksema võimsuse kasuks tehakse valikuid mõnikord lähtudes pumba maksumusest, mitte hoone reaalsest küttevajadusest. Ebapiisava võimsuse korral näiteks õhk-vesi ja maasoojuspumad rakendavadki elektrilised küttetennid, mis toovad kaasa loodetust tunduvalt suurema elektrikulu.

Esiteks tuleb täpselt kaardistada hoone küttevajadus ning sobiva võimsusega seadet valides pigem pisut üledimensioneerida

Õhksoojuspumpade puhul on samas oluline mitte segi ajada nominaalvõimsust ja maksimumvõimsust. Kui seade on maksimumvõimsuse järgi küttevajaduse rahuldamiseks piiri peal, siis järelikult nominaalvõimsuse järgi jääb see lahjaks. Aste võimsam soojuspump võib esmapilgul paista oluliselt kallim, kuid võimsusnäitaja osas allahindluse saavutamine võib hiljem osutuda kasutajale karuteeneks.

Tavaliselt tulevad sellised vead eriti teravalt välja madalatel temperatuuridel, kui häda kõige suurem. 2-3 aastat paigas olnud masina kompressor jookseb ühtäkki kokku ning lähemalt uurides selgub, et see ongi pidevalt täispööretel uhades oma töötamise ressursi ammendanud. Seetõttu tuleks seadet hinna järgi valides hoolikalt kaaluda, millistes tingimustes see tööle hakkab ja mida on selle abil tarvis saavutada.

Üldiselt kipuvad asjad nii olema, et mida kvaliteetsem ja kallim masin, seda rohkem on vastupidavust ekstreermsele temperatuurile, rohkem variante seadistamiseks objekti eriliste vajaduste tarbeks ning paremad võimalused kaugjälgimiseks.

Üldiselt kipuvad asjad nii olema, et mida kvaliteetsem ja kallim masin, seda rohkem on vastupidavust ekstreermsele temperatuurile, rohkem variante seadistamiseks objekti eriliste vajaduste tarbeks ning paremad võimalused kaugjälgimiseks.

Teiseks on soojuspumba efektiivsusele suur mõju maja ülejäänud küttesüsteemil - kuidas on ehitatud katlamaja, millised on pumba ja küttekontuuride vahelised torude läbimõõdud ja ühendus viisid, kas ja kui suur on puhverpaak (ka siin on erinevaid seisukohti ning põhimõtteid), kas küttevesi liigub ainult põrandatesse või ka radiaatoritesse.

Viimasel ajal kasvav tendents, kus õhk-vesi soojuspumpasid kombineeritakse radiaatorküttega, tekitab tõhususe osas mitmeid küsimusi. Seda tüüpi soojuspumbad on kõige energiasäästlikumad madalama temperatuuri küttevee tootmisel. Kui põrandaküttesse läheb reeglina 35-kraadine vesi, siis kõrgtemperatuuri radiaator eeldab 45-55kraadist küttevett. Sagedane lahendus eramutes on põrandaküte alumisel korrusel ning radiaatorküte ülemisel korrusel. Sellisel juhul tuleks kindlasti paigaldada madaltemperatuuri radiaatorid, et küte toimiks ökonoomsemalt. Kahjuks olen palju kuulnud sellekohast möödalaskmist.

Katlamaja ehitusel on üks sagedasemaid eksimusi torude läbimõõdud. Ka õigesti dimensioneeritud pumbaga ei suuda vesi liiga peenikestest torudest piisava kiirusega läbi voolata. Näiteks peaks optimaalne toru paksus olema 35, kuid selle asemel on pandud 22-28 toru. Sellega on viidud paigalduse hind küll võimalikult madalaks, kuid lõpptulemus jääb ühe hüdroskeemi nüansi tõttu taas nõrgemaks, kui soojuspumba tehnoloogia võimaldaks.

Sellega on viidud paigalduse hind küll võimalikult madalaks, kuid lõpptulemus jääb ühe hüdroskeemi nüansi tõttu taas nõrgemaks, kui soojuspumba tehnoloogia võimaldaks.

Omad eripärad on ka maasoojuspumpade väliskontuuride ehitusel - kui maapiir tehakse juhuslikult lühem, ei tasakaalustada ringe ning hoitakse liiniseade ventiilide pealt kokku, siis tulemusena tulebki kontuurist liialt madala temperatuuriga soojuskandja, pump töötab maksimaalse võimsusega ja tarbib palju elektrienergiat.
Kõik see eelpool üle kommenteeritud viib sinnani, kus kompressor ei pea enam vastu ning lakkab töötamast. Ka teine äärmus, kus kompressori käivitustsüklid on hästi tihedad, viivad lõpuks kompressori purunemiseni.

Taoliste paigaldusvigade vältimiseks on kutsekoda alustanud paigaldajate kutsestandardi väljatöötamist, mille järgi hakatakse spetsialiste välja õpetama ning panema rõhku kõigile eelnimetatud nüanssidele. Tahaks eriti südamele panna, et paigaldajat valides oleksite täielikult veendunud tema kvalifikatsioonis ning pigem uuriksite lisaks, enne kui lasete töö kergekäeliselt ära teha ja hiljem kahetsete.

Taoliste paigaldusvigade vältimiseks on kutsekoda alustanud paigaldajate kutsestandardi väljatöötamist, mille järgi hakatakse spetsialiste välja õpetama ning panema rõhku kõigile eelnimetatud nüanssidele.

Paigaldusjärgsetest teemadest on__ esimesel kohal masina peenhäälestamine__, et leida optimaalne tasakaal võimsuse ja kasuteguri vahel. Ainuüksi süsteemi töölepanekust ei piisa, kuna näiteks suurtes kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega kontorihoonetes kulub nende lõplikuks seadistamiseks teinekord kuni aasta. Meil on ka kliendikogemusest näide, kus kahe identse soojuspumba paigaldamisel said naabrimehed täiesti erinevaid tulemusi. Ühel oli küttegraafik korralikult sätitud, et välistemperatuuri langedes küttevee temperatuur tõuseks. Teisel liikus põrandakütte kontuuridesse pidevalt 42-kraadine vesi, mitte 32-35kraadine, sõltuvalt ilmastikust. Taoliste puudujääkide tuvastamiseks oleks hädasti tarvis teha energiaseadmetele audit, mida eramute puhul paraku ei rakendata. Ühtpidi on mõistetav, et see kõik on taas rahaline kulu, kui keegi tuleb kontrollima tööd, mille eest ma olen juba maksnud ja nüüd pean veel maksma ning võimalike ümbertegemiste eest. Teistpidi võimaldaks see pikas plaanis säästa nii energiakulu kui masinate eluiga, ning ka loomulikult raha ja närve.

Teine suur ehitusjärgne teema on seadmete hooldused. Küttesüsteem pannakse tööle ja sinnapaika see jääbki, kuid kergema iga-aastase hoolduse kõrval nõuavad näiteks õhk-õhksoojuspumpad teatud osad aeg-ajalt ka süvapuhastust. Loomulikult saab omanik üht-teist ka ise ära teha. Näiteks õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumba puhul kontrollida välisosa, et tagumine külg pole lehti või rämpsu täis. Õhk-õhk soojuspumpadel saab seest filtrid ära puhastada, kuid pika peale kipub mustus ikkagi läbi peafiltri sisse pääsema ja kasvatama tolmu siselamellide ja ventilaatori labadele. Soojusvahetus pole seejärel enam sama efektiivne, masin kasutab rohkem energiat ning lisandub müra. Seetõttu tuleks näiteks 3-4 aasta järel seadmetele teha süvapuhastus - mõnikord tähendab see seinalt mahavõtmist ja keemiaga läbipesu. Hiljem on seade müravabam ja kulutab vähem energiat. Kui õhk-õhk soojuspump on paaril esimesel aastal hästi töötanud, kuid seejärel kipub palju undama ja rohkem kulutama, siis võib asi olla just korralikuma hoolduse vajaduses.

*Seetõttu tuleks näiteks 3-4 aasta järel seadmetele teha süvapuhastus - mõnikord tähendab see seinalt mahavõtmist ja keemiaga läbipesu. *

Kõigi nende asjaolude silmas pidamine ja tehnoloogiliste eripärade tundmine aitab soojuspumpadest välja võluda maksimaalse kasu. Võrreldes kõigi muude kütteliikidega on just soojuspumpadel lähiaastateks kõige enam potentsiaali domineerida säästliku ja keskkonnasõbraliku tehnoloogiana.

Võrreldes kõigi muude kütteliikidega on just soojuspumpadel lähiaastateks kõige enam potentsiaali domineerida säästliku ja keskkonnasõbraliku tehnoloogiana.

Oleme Onninenis pühendunud sellele, et lisaks sobiva seadme müügile oleks paigaldajal võimalik luua interaktiivne kütteskeem - valida kõige sobivamad paigaldusmaterjalid ning planeerida kõik küttesüsteemi osad õigete dimensioonidega. Tahame olla koostööpartner, kes toetab ja abistab mitte ainult müügi, vaid ka ehitusalaste teadmistega. Kunagi ei maksaks karta küsida veelkord üle, et tulemusena valmiks parim lahendus. Meie projektimüügi meeskond omab selleks piisavalt pädevust, et anda tulevikuprojektides paigaldajatele parimat oskusteavet.

Erki Sirel, jahutuse tootelahenduse juht Onninenis